Ajaloolised perioodid

Ajaloolised perioodid
Ajaloolised perioodid

Ajalugu jaguneb mitmeks suureks perioodiks ehk ajastuks, mida nimetatakse ajaloolisteks perioodideks. See jaotus aitab paremini mõista inimühiskonna arengut läbi aegade – alates esimestest tööriistu kasutanud inimestest kuni tänapäevase digiajastuni. Iga ajastu iseloomustub teatud tehnoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise või poliitilise tasemega, mis eristab seda eelnenust ja järgnevast.

Ajaloolised perioodid algavad esiajaga, mil inimesed veel ei kasutanud kirja. Sellele järgneb muinasaeg, kus kujunesid esimesed suured tsivilisatsioonid ja riigid. Keskajale on iseloomulik feodaalkord ning religiooni keskne roll ühiskonnas. Uusaeg tõi kaasa teaduse ja mõtlemise arengu, suured maadeavastused ja revolutsioonid. Lähiaeg tähistab modernse maailma sündi – seda iseloomustavad tööstusrevolutsioon, rahvusriigid, maailmasõjad ja tehnoloogia kiire areng.

Selline perioodide jaotus ei ole täiesti üheselt määratud ja võib eri piirkondades veidi erineda, kuid see annab hea raamistiku maailma ajaloo õppimiseks ja mõtestamiseks. Ajaloo tundmine aitab mõista, kuidas minevik mõjutab tänapäeva ja tulevikku.

Eesti ajaloolised perioodid varieeruvad mõnevõrra võrreldes üldise maailma või Euroopa ajaloo ajastutega. Seda seetõttu, et Eesti asukoht, kultuuriline areng ja poliitilised sündmused on olnud erinevad.

Maailma ajaloolised perioodid

1. Esiaeg (umbes 2,5 miljonit eKr – 3000 eKr)

  • Inimkonna varaseim periood, enne kirjaliku ajaloo algust.
  • Jaguneb:
    • Kiviaeg (Paleoliitikum, Mesoliitikum, Neoliitikum)
    • Pronksiaeg
    • Rauaaeg

2. Muinas- või vanaaeg (umbes 3000 eKr – 476 pKr)

  • Kirjaoskuse ja esimeste tsivilisatsioonide teke (Egiptus, Mesopotaamia, India, Hiina).
  • Kreeka ja Rooma kultuuri õitseng.
  • Lõppeb Lääne-Rooma riigi langusega aastal 476.

3. Kesk-aeg (476 – 1500)

  • Feodaalkord, ristisõjad, kiriku suur mõju ühiskonnas.
  • Euroopas jaguneb:
    • Varakeskaeg
    • Kõrgkeskaeg
    • Hiliskeskaeg
  • Lõpeb renessansi ja suurte avastusretkede algusega.

4. Uusaeg (umbes 1500 – 1800/1914)

  • Renessanss, reformatsioon, valgustusaeg, teaduslik revolutsioon.
  • Suurte geograafiliste avastuste aeg.
  • Absolutism, valgustatud monarhia.
  • Ameerika iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon.

5. Lähiaeg / Kaasaegne aeg (1800/1914 – tänapäev)

  • Tööstusrevolutsioon, rahvusriikide teke.
  • Kaks maailmasõda (1914–1945).
  • Külm sõda (1947–1991), Euroopa integratsioon.
  • Infoajastu, globaliseerumine, digirevolutsioon.