Katõni veresaun leidis aset 1940. aasta märtsist kuni maini, kui Nõukogude Liidu NKVD (riiklik julgeolekuteenistus) tappis umbes 22 000 Poola ohvitseri, politseinikku, haritlast ning teisi ühiskonna eliidi liikmeid. Enamik tapetutest olid Poola sõjaväeohvitserid, kes olid vangi langenud 1939. aastal pärast seda, kui Nõukogude Liit tungis Poolasse idast (Saksamaa tungis samal ajal läänest). Ohvrite hulgas olid ka paljud tsiviilisikud, nagu juristid, arstid, õpetajad ja teised, kes olid Poola ühiskonna juhtpositsioonil.
Valgevenest, Katõni metsa lähedalt leiti massihauad, mis paljastasid selle massimõrva. Veresaun püsis pikka aega varjatuna, kuna Nõukogude Liit eitas vastutust ja süüdistas Saksa vägesid. Alles 1990. aastal tunnistas Nõukogude Liit ametlikult, et NKVD oli massimõrva toime pannud.
Katõni veresaunal on Poola ajaloos ja mälestustes suur tähendus, kuna see sümboliseerib nii Nõukogude Liidu okupatsiooni kui ka Poola rahva kannatusi ja kaotusi Teise maailmasõja ajal. Seda sündmust nimetatakse sageli unustatud massimõrvaks, sest see jäi pikka aega rahvusvahelises teadvuses varju, kuni tõde lõpuks päevavalgele tuli.