Kuuekümnendad – 1956-1968, okupatsioonid Eestis

Ajaperiood mis hõlmab Nõukogude Liidu ja Eesti elu aastatel 1956–1968. See oli väga oluliste poliitiliste ja kultuuriliste muutuste aeg, eriti pärast Stalini surma ja selle järgseid poliitilisi leevendusi Nõukogude Liidus.

Siin on mõned teemad mis seda ajaperioodi isemloomustasid:

  1. Hruštšovi sula (1956 algus) – Pärast Stalini surma (1953) ja Nikita Hruštšovi võimuletulekut algas periood, mida nimetatakse Hruštšovi sulaks. See periood tähendas poliitilise kliima teatavat leevenemist. 1956. aastal, oma kuulsa “salajase kõnega”, kritiseeris Hruštšov Stalini kuritegusid, mis tõi kaasa suurema sõnavabaduse ja repressioonide leevendamise Nõukogude Liidus, sealhulgas Eestis.
  2. Repressioonide vähenemine ja poliitiline leevendus – Sellel perioodil vabanesid mõned küüditatud, toimus poliitiliste repressioonide vähenemine ning Eesti rahvas sai teatavat hingamisruumi, kuigi Nõukogude režiim jäi siiski autoritaarseks.
  3. Majanduslikud ja sotsiaalsed muutused – Hruštšov tegi ka katseid Nõukogude majandust reformida, mis mõjutas ka Eestit. Oluline oli industrialiseerimise jätkumine ja linnastumise kiirenemine, samas kui põllumajanduse kollektiviseerimine jätkus.
  4. Kultuuriline renessanss – 1960. aastatel toimus Eestis teatav kultuuriline elavnemine. See periood tõi kaasa uue põlvkonna kirjanikke, kunstnikke ja muusikuid, kes kasutasid ära leevenenud poliitilist kliimat, et väljendada oma loomingulisi ideid. Sellele ajale iseloomulikud olid ka pop- ja rokkmuusika mõjud, mis jõudsid Lääne kultuuri kaudu Eestisse.
  5. 1968. aasta Praha kevade mõju – Praha kevad oli katse muuta Tšehhoslovakkia poliitikat demokraatlikumaks. Kuigi katse suruti kiiresti maha, mõjutas see sündmus ka Nõukogude Liidu liiduvabariike, sealhulgas Eestit, tekitades lootust poliitilisteks reformideks, mis paraku olid lühiajalised.
  6. Rahvusliku identiteedi säilitamine – Kuigi Nõukogude Liit püüdis tugevdada oma ideoloogilist kontrolli, kasvas Eestis rahvusliku identiteedi säilitamise soov. Kuigi rahvuslik liikumine ei olnud nii avalik kui hilisematel aastatel, toimus siiski aktiivne rahvusliku kultuuri hoidmine ja arendamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga